See artikkel vajab toimetamist. (September 2020) |
Artiklis puuduvad viited. (September 2020) |
Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Hertsogkond põhines Pommeri slaavi hertsogi Wartislaw I valdustel ning seda laiendati Schlawe ja Stolpi maadega 1317. aastal, Rügeni vürstkonnaga 1325. aastal ning Lauenburgi ja Bütowi maaga 1455. aastal. Kõrgkeskajal hõlmas see ka Põhja-Neumarki ja Uckermarki alasid, samuti Tsirtsipaaniat ja Mecklenburg-Strelitzit.
Pommeri hertsogkond rajati Poola vasallriigina 1121. aastal, milleks see jäi kuni Poola killustumiseni pärast Poola valitseja Bolesław III Krzywousty surma 1138. aastal. Seejärel olid Pommeri hertsogid sõltumatud ning olid hiljem Saksimaa hertsogiriigi (1164–1181), Saksa-Rooma riigi (1181–1185), Taani (1185–1227) ja taas Saksa-Rooma riigi (1227–1806) vasallid (sealhulgas Brandenburgi markkrahvide vasallid). Enamuse ajast valitsesid hertsogkonda mitmed Greifi hertsogid ühiselt, mille tulemuseks olid erinevad sisemised jagunemised. Pärast viimase Greifi hertsogi surma Kolmekümneaastase sõja ajal 1637. aastal jaotati hertsogkond Brandenburg-Preisimaa ja Rootsi vahel. Rootsi kuningad ja Brandenburgi markkrahvid, hiljem Preisimaa kuningad, said Pommeri hertsogitena Riigipäeval osalejate loendi liikmeteks.
Nimi Pommeri tuleb slaavi mõistest po more, mis tähendab mereäärset maad.